Panso pidu on ukse ees, koputab teine

Kuse ja õllehais evib pubisi. Omab ja levib. H�marates koridorinurkades ohkavad noored inimesed oma �ngi ja kurba suhtumist elu sisse. Nad ei teagi, mida nad t�pselt tahavad ja sellep�rast kirjutavad imelikke lauseid. Tahavad kihutada v��raste autodega m��da linna, kiirelt kiirelt, hoomamata �mbrust, nii et k�ik sandistub. Nad suhtuvad imelikult teineteise ja elu sisse.

T�na on Panso pidu. Igaaastane talvefantaseerimine alkoholi ja tunnete teemal. S�gise l�pu algus. Keegi meist saab t�na p��le “Kirsiaia” etendust preemia. Siis hiljem on rongk�ik l�bi linna ja h�marate Toompea koolilagede all, v�lvkaarte all, sigaretisuitsus ja �lle- ning konjakihaisus pidu varajaste hommikutundideni. Vihma ei saja. All-linn h�mardub ja keegi h��ab punaselt katuselt kellelegi h�vasti. Lehvitab veel valge taskur�tiga j�rele ja nutab. Pilt s�idab aeglaselt l�hiplaanist �ldplaaniks ja linn kaotab oma isikup�ra, muutub �lepuudejakatuste tuledeklombiks.