Sirelihullus,

Kell on hästi imelik praegu. Näitab mulle kogu aeg sellist aega, et ma ei saa aru, et kas ma peaksin hakkama nüüd tõesti filosoofiat üle kordama, sest et homme on kl 11 arvestus. Või mis sa tahad öelda?
Naljakas, kui vaadata aknast välja, näeb siit kaheksandalt korruselt ainult taevast ja siis kui Coldplay mängib sulle kõrva, siis on selline tunne, et sina lendad, koos majaga muiduski.
Ja arvuti kõrval on 4(sic!) kohvitassi. Mida see tähendab? Cogito, ergo sum?
Kohvi ei tohi juua, ei joogi. Muidu tuleb jälle kohvipohmell ja siis on kuidagi liiga lahe olla ja ei saa õppima hakata.
Ma juba tahan magada. Juba tahan. Kas peaks essee ka täna öösel ära kirjutama ja siis ainult paar tundi öösel magama ja siis homme peale arvestust ja Lemminkäineni proovi kella neljast kuueni ka paar tundi magama, et siis olla kell seitse teatris…
Või peaks esse kirjutama pühapäeval… Saaks juba lahti. Ja oleks sii korralik sess, nagu eelnevatel aastatel, aga iga õhtu on etendus ja päeval proov.
Oo ööerootilised tunnid. Ma tulin täna sellest parditiigist mööda, mida nad remondivad. Vesi on juba sisse lastud ja pimeduses on see nagu mõisapark. Teisal on muidugi see ameerika burgerialle, mis pimeduses veidi camp välja kukub ja ka veidralt ilus on.
Või oli see kõik teisiti?
Kes mul täna külas käis?
Kas sina?
Ööromantiline sirel kuskil äärelinna aedlinnas.
Sireliromantika hakkab ööromantika üle võimust võtma ja nad koos põimuvad üheks suureks ja sügavaks kergelt irooniliseks kättesaamatuks lõhnaks. Kujutate ette ööromantika lõhna? Aga sirelite? Või mismoodi lõhnab sirel öises linnas? Kas on muid lõhnu ka tunda. Autode ja õiste omnibusside?
Või mismoodi sa ise lõhnad. Oled sa ennast viimasel ajal nuusutanud? Mine sinna kusagile äärelinna ja lase sirelitel ennast nuusutada ja las nad ütlevad, mismoodi sa lõhnad, kui sa ise ei tunne.
Ja ongi täpselt nii, nagu sa ütlesid. Autod aeglustavad öösel oma käiku ja linnal pole midagi teha, kuigi ta on harjunud päev läbi kiire olema. Ja siis on ta kiire ka öösel edasi, aga vaikuses, kus tõepoolest ei ole midagi teha.
“Minu maja lillad sirelid lõhnavad ainult öösiti. Siis kui on vaikne. Ja keegi neid ei sega. Siis lasevad tuulel vaikselt, aga siiski veidi pealetükkivalt oma lõhna laiali kanda. Et nad saaksid oma domineerivas isepäisuses hiiilata”, üteldi mulle selles öises sirelihulluses.