Õues on tuisk ja pime. Tänases vanalinna teatrikompleksi hubasuses on midagi nii külgetõmbavat. Upun piparmünditeesse. Nii paljust oleks kirjutada, et polegi mõtet alustada. Kunagi hiljem lasen laviinina. Las praegu tiksub vaikne õhtu, teatri eelaimdus, tõsine tuisk pimedas Lavaaugus, sest kohe süttivad Põrgulaval prožektorid, keerutatakse üles lavatolm, kõlab sõna, liigub heli- ja valgusheebel, sünnib teater.
Vitebsky tänavaid kaunistab rahu…
