hommik, millest on saanud lõuna, suvi millal on savi ja suva

nii kui nii on suva, sest õues on suur suvi
nii kui nii on savi, sest suurt suve saab sisse hingata
tuleb võtta asju üks sekund korraga ja olla iga hetke üle õnnelik
tuleb joobuda muusikast, lõhnadest, inimestest ja raamatutest
kui mõistad, et pole olemas paremaid halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu, siis on kõik väga lihtne
naudi hetke
söö sekundit
joo seisundit
loe õhku
hinga armastust
kõik aitab sellele kaasa
väga head raamatud
väga head filmid
väga hea muusika
see viimane kuu on olnud teatrivaba
hea, et on olnud, muidu saaks liiga suuri emotsioone
teater suudab raputada üdini
kui reisile lähed, võta vahetussokid kaasa, siis on mida jalga panna kui jalasolevad märjaks saavad
kui käed värisevad, kirjuta ikka
kui erutud hetkest, siis naudi hetke
kui seljakotti pakid, jätta sinna alati üks tühi koht, et oleks mida koju tuua
vaatasin eile “Dead Man”’i
mõtlesin, et kui ratsutaks niimoodi üksi mööda metsa, siis mis elu see oleks?
aga kui lõpus sind avarale merele sõidutatakse, siis on tegelikult savi, suva
sest mis lõputu avarus, mis lõputu mõõde
panen ühe loo repeati peale
kordan emotsiooni ja elan seda sadu kordi läbi
täna on tänavad märjad, sest öö läbi sadas vihma
kõik kohad on linnade lõhnu täis
punase kilejopega poiss jalutas akna alt mööda, omades mõtetes
hommikusöögiks sõin kaerahelbeputru selleaastase maasikamoosiga
juba on suvi purki pandud, aga pool on alles ees
maakodu hommikud tulevad meelde
kaerahelbepuder moosiga ja röstsai makraga
piparmünditee ja münditee ja melissi tee ja pärnaõie tee ja naistepuna tee
sellel aastal nägin esimest korda kuidas pärnad tilkusid mett
terve linn kleepus pärnade meest
ma kleepusin kõnnideedele ja inimestesse, puulehtedesse ja majadesse
selles kirjutan ükskord pikemalt, sest see oli selle suve ebareaalsemaid ja muinasjutulisemaid asju
ma kirjutan niikaua kuni auto järgi tuleb
me läheme täna mari pokineni ja vaiko eplikut kuulama
sest muusikast peab joobuma
isegi rattakummid kleepusid asfaltile, kus rahuliku kihina voolas juulialguse pärnade mesi
sõit oli aeglasem, kummid ragisesid kõnniteel, kõndides nagisesid tallad
sa oled see, mis elu sa elad