Meil käis täna varas. Nii tore on alustada öist jutustust säärase põnevust tekitava lausega, ise pole pea kuu aega sõnagi ajaveebi saanud. Siis ma ei kirjuta kui tegemisi on rohkem, kui ööpäevas tunde. Aga varas käis meil täna etenduse ajal ja sai saagiks 4500 krooni sularaha ning telefoni. Ja seda vaid näitlejatelt. Kardan, et publikul, selle osal, kes rahakotte saali kaasa ei võtnud, läks kehvemini. Niisiis, adrenaliini huvides ja jutustuse arengu algfaasis šokeerin taas kirjandusliku hüüatusega: “Meil käis täna varas!”
Teist aastat on selline talv, et ajab mõnujudinad seljale. Eileõhtune Monika nimeline tuisk tekitas pealinna pimeduse valge vaikusekoti. Suhlasime läbi lahtise lume ning lasime end tunda sada aastat vanemana kui muidu. Palju on öelda, vähe on aega. Kell on hiline. Aga täistuisanud aknad ja väikesed mälestused teevad tuju rõõmsaks. Kirjutan pikemalt siis kui igav hakkab.
Ma loodan, et ta tuleb selle raha eest siis teatrisse. Ja müüb telefoni maha, et rohkem raha teatripileti jaoks saada.
Sau. Kaua see varas teil seal käib? Ma ikka klõpsan aeg-ajalt Su kodukale ja mis ma siis jälle näen? – et teil käis täna varas.
Tervitused.