liimitud pealinna asfalti külge
liimitud majade seinte külge
liimitud ini-meste külge
mägime õhtuti kostilist
kostitame endid veini ja magusaga
ja siis ei suuda otsustada kas tükkis või puru ja suuga maitseme magusat
käib mööda kõnniteid salaja sabata õhtu
mis hääletult vingudes külmetab kõrisid
pasjanssi taguvate vanaeitede tagumike alt läbi
treppidel istuvate vanameeste jalgade vahelt läbi
fotorealistliku linna müüride ja ingellikult soojade kodude seinte pragudest läbi
häbituna niisama jõlkudes otsivad õhtuti kaaslasi kostilised
siis veeretavad soojadeis kortereis täringuid
ja mängivad värvipaberist rahade peale monopoli ja äri
ja võidab kel surres on rohkesti asju
kummikud pannakse jalga ning suitsetatakse pööningutel end öösiti poolsegaseks
tilgutatakse veini veeni ning loetakse fotoajakirju ribadeks
siis tuleb veel sügavam öö ja kunst kleepub veebisügavikes
krigiseb koos vähesteks kildudeks mida hommikune koristajatädi üles korjab
ta paneb killud kokku ja viskab siis kildu nii
et mahahoidja naerab kui koristab eilsete jälgi
kes käisid kostil ja jätsid enesest maha pesemata tassid ja koristamata toad
määrisid öösel õnne ja sõnalingvistikat käsile
kätlesid koos ja mõnulesid naljaviskamise aurooras
tuli hommik ja pesti tänavad
kõik jäljed on kadunud
kostiliste jälgedest saanud on asfalt
ja kolmandat päeva rikneb kardulasalat peolaua all punases plastikust tassis
prilliklaasidelt peegeldub hommik
on uue aasta neljas päev
Vitebsky tänavaid kaunistab rahu…
