Sisekõnelus

Ongi esimene nädal linna möödas. Teisipäev tõi tiheda kultuuri, käisime Rapla lähedal Raikküla vallas, Lipa külas Uku Masingu sünnikülas tema 100. sünniaastapäevale pühendet kirjanduskonverentsi kuulamas. Luulest. (Võtsin selle peale üle kuude end kokku ning kirjutasin paar luuletust. Inspiratsiooni ei ole. Aga pole kuskilt võtta ka.) Neljapäevast ma nagu kirjutasin, reede oli neegrite, NO99 ja “Onu Tomi onnikese” päralt.

Vaatan maal, kuidas suvi aegamööda hääbuma hakkab. Endiselt käib tihe võitlus rohutirtsude ning maanteemüra vahel. Kas teate, et õunad, esimesed õunad, suislepp noh, on juba punased? Mina juba tean. Ja herilasi on kole palju. Nagu augustile kohane.

Siis loen fotoajakirja “Cheese”. Ise saan aru, et selle seitsme aastaga, mis ma pildistanud olen, olen raisanud kõik “loomulikust intelligentsist” tulevad vaated ja mõtted. Nüüd võiks fotograafiat ikka õppida. Saaks ehk midagi teada. (Tegin omale ülesandeks iga päev postitada üks “fotolugu”, et suudaks ise selles liiga kiires maailmas ühte pilti veidi kauem vaadata ning mõelda, mis lugu selle või teise foto ehk pildiga võiks olla. Lugusid saab lugeda aadressilt http://fotolugu.tumblr.com. Sinna võib alati kommentaaridesse oma lugusid või hoopis häid soovitusi anda, kuidas paremini pilti teha. Konstruktiivne kriitika on väga teretulnud.)

Siin maja ees varju all on vana ning hiigelsuur puupakk teistpidi lauaks keeratud ning seal peal lebab minu punane Moleskine märkmik. Ootab ideid ja mõtteid. Annan siis talle neid.

Maapärastlõuna

Pärastlõunased kärbsed teevad laisalt suuretoa-rallit. Nad lendavad üle kirju päevateki, kuhu pärastlõunane kõrvetav päike teeb läbi pitskardina lillemustreid. Nad lendavad üle punase vaiba, kus laualt langenud lille kroonlehed tantsivad koerakarvadega tangot. Nad lendavad üle päevinäinud pruunide põrandalaudade, üle määrdunud pikendusjuhtme, üle mu nina.

Õues on terav pärastlõuna. Päike põletab rattasõidust punaseid käsivarsi, kuid sellest hoolimata panen fotoaparaadi üle kaela ja ronin lilledele nina alla. Makropildistan, lillepildistan, põllupildistan, koerapildistan. Eemal maanteel kleepub sulakuum asfalt möödaloksuvate autode rataste külge. On kõrvetav maapärastlõuna. Meie ootame õhtujahedust.

Minu esimene LOMO kaamera – Holga

See ongi minu Holga / This is my HolgaSee on minu Lomo Holga kaamera. Tänu Fotoluksi kauplusele, kus nüüd juba mõnda aega on uhke lomo-seeria müügil, sai laupäeval endale soetatud.

Põhipõhjus oli muidugi selles, et digikaamera teeb liiga korralikke pilte ja tahaks midagi juhuslikumat, räpakamat ja ootamatumat. Pärast esimest lomo-vaimustust tundusid digipeegli pildid ka veidi värskemana ja mõnusamana.

Seda, kust lomo kaamera alguse saab, ma ei olegi veel päris täpselt aru saanud. Põhipõhjus on ikka vist Venemaal juba eelmise sajandi algupoolel välja töötatud odav keskformaatkaamera. Lomo Holga kaamera ajalugu peaks ulatuma Hiinamaale, kus 1982. aastal see kaamera esimest korda ilmavalgust nägi. Tegemist on siis üleni plastikust kaameraga. Jah, ka optika on plastmassist. Formaat on tal selline, et sisse käib 120mm film, ehk siis toosama, mida Kodak juba aastast 1898 toodab. Holga pakub väga odavat võimalust tegeleda keskformaadiga. Esialgu oligi turg suunatud fotokoolidele ning huvilistele, kes said endale odava raha eest lubada keskformaatkaamera. Hiljem sai sellest suurem liikumine ning moodustati Lomograafia organisatsioon, mis täna esitleb ennast veebikeskonnas lomography.com.

Mehed pingil vol 2 / Sitting vol 2Kuna kaamera on üleni plastikust, siis on sellega mängimine tunduvalt turvalisem, kui mõne kallima kaameraga. Lihtsalt võib ka nii juhtuda, et kaamera läheb veidi nässu ja katki. See omakorda annab aga veel mõnusamaid pildiatmosfääre. Keskformaat-kaamera Holgaga saab pildistada ka 35mm filmile. Selleks on poes müügil kas spetsiaalne adapter või siis paned lihtsalt filmi masinasse ja saad unenäolise servast servani kaadri. Üritasin eile ka midagi sellesarnast sisse skänneerida ja see kõrvalolev pilt on siis parim, mida Epsoni odav-skänner andis.

Filmikaamera lõbu on ju alati selles, et sa kunagi ei tea, millise pildi sa kätte saad. Seda suurem lõbu on Holga puhul, kuna välja võib tulla täielik “saast” või siis hoopis pärl.

Kõike muud kaasnevad saab lugeda lomography.com kodulehelt. Ja siin veel üks eraldi link Holga modifikatsioonide kohta.

Hiiumaa vaikuses siriseb õhtu

Õhtust, õhtust siristavad sirtsud ja roosa õhtukuma laotab end merele. Heledad õhtupilvede kiud põimuvad sinakasse taevasse ning rannas põleb lõke. Ja lebad selili kail ning pilk puhkab lõpmatus sügavuses….

Nii sai kirjutatud juba üleeile ja veel meenuvad rohekad pilved, mis taevas sõudsid. Olime Jaanuse juures ja käisime paadiga merel ning lihtsalt. Eile tegime terve päeva proovi, nii et õhtul kella kaheteistkümneks oli juba “pööning koos” ja naersime kõvahäälselt öösel laeva peal. Lubasin pilti ka. Seda saab lõpus. Ja siis täna veel proov ning õhtul läbimäng. Homme juba Hiiuma esietendus ning Chalice ja Jürmo Eespere kontsert.

Murdlainetus / Brim / Surf

Kummardus Flickrile

Flickri logoPortreemaastikud.
Aknamaastikud.

Fotolemmikuid teistelt:
http://flickr.com/photos/88199349@N00/2100381983/
http://flickr.com/photos/di-de/2128070799/
http://flickr.com/photos/singurov/1431163449/
http://flickr.com/photos/88199349@N00/800101149/
http://flickr.com/photos/marianneicietailleurs/1603369535/
http://flickr.com/photos/88199349@N00/1457476849/
http://flickr.com/photos/88199349@N00/1479527212/
http://flickr.com/photos/tuulelohe/1355951021/
http://flickr.com/photos/kaarel/1351129307/
http://flickr.com/photos/dorukbayer/1280063134/
http://flickr.com/photos/federico_erra/1164644724/
http://flickr.com/photos/rivos/938768478/
http://flickr.com/photos/dorukbayer/533112769/
http://flickr.com/photos/37043062@N00/1103290758/

ja nii edasi… www.flickr.com