Reedel on suured mõttetalgud!

Reedel, 1. mail toimuvad suured mõttetalgud üle Eesti. Kui Sa ei ole veel endale koda valinud, siis on viimane aeg seda teha. Ise toimetan Linnateatris “Teatrisõprade kojas”. Siinkohal veel variant kojavalikuks:

Linnateater annab teada:

Ka Linnateatris tegutseb 1. mail Minu Eesti mõttekoda – ootame kõiki, kes soovivad kaasa mõelda teemadel:

– väärtused ja kultuur
– loovus, avatus ja uuendusmeelsus
– valitsemiskultuur

ja lisaks veel ka kohalik (vaba) teema.

Kuigi koda kannab toimumiskoha järgi nime “Teatrisõprade koda”, ei tähenda see, et arutataks teatri üle või ümber, vastupidi, teretulnud on kõik head mõtted teemadel, mis kedagi puudutavad.

Kojaga tutvuda ja registreeruda saab aadressil: http://www.minueesti.ee/minueesti/thinktank/view?id=318
Enam ei ole vaja ID-kaarti, netipanka ega kolmest sõbrast koosnevat meeskonda – liituda saab igaüks ise ja täiesti vabalt.

Talgupäev toimub Linnateatri Teatrisõprade klubis (Lai 23, Tallinn) 1. mail kell 10.00-16.00. Talgulistel soovitame võtta kaasa oma võileivad – tee, kohv ja kommid ootavad kohapeal.

Teeme koos Eesti paremaks!
Teatrisõprade koda

Lisainfot ettevõtmise kohta tervikuna: www.minueesti.ee

Minu esimene LOMO kaamera – Holga

See ongi minu Holga / This is my HolgaSee on minu Lomo Holga kaamera. Tänu Fotoluksi kauplusele, kus nüüd juba mõnda aega on uhke lomo-seeria müügil, sai laupäeval endale soetatud.

Põhipõhjus oli muidugi selles, et digikaamera teeb liiga korralikke pilte ja tahaks midagi juhuslikumat, räpakamat ja ootamatumat. Pärast esimest lomo-vaimustust tundusid digipeegli pildid ka veidi värskemana ja mõnusamana.

Seda, kust lomo kaamera alguse saab, ma ei olegi veel päris täpselt aru saanud. Põhipõhjus on ikka vist Venemaal juba eelmise sajandi algupoolel välja töötatud odav keskformaatkaamera. Lomo Holga kaamera ajalugu peaks ulatuma Hiinamaale, kus 1982. aastal see kaamera esimest korda ilmavalgust nägi. Tegemist on siis üleni plastikust kaameraga. Jah, ka optika on plastmassist. Formaat on tal selline, et sisse käib 120mm film, ehk siis toosama, mida Kodak juba aastast 1898 toodab. Holga pakub väga odavat võimalust tegeleda keskformaadiga. Esialgu oligi turg suunatud fotokoolidele ning huvilistele, kes said endale odava raha eest lubada keskformaatkaamera. Hiljem sai sellest suurem liikumine ning moodustati Lomograafia organisatsioon, mis täna esitleb ennast veebikeskonnas lomography.com.

Mehed pingil vol 2 / Sitting vol 2Kuna kaamera on üleni plastikust, siis on sellega mängimine tunduvalt turvalisem, kui mõne kallima kaameraga. Lihtsalt võib ka nii juhtuda, et kaamera läheb veidi nässu ja katki. See omakorda annab aga veel mõnusamaid pildiatmosfääre. Keskformaat-kaamera Holgaga saab pildistada ka 35mm filmile. Selleks on poes müügil kas spetsiaalne adapter või siis paned lihtsalt filmi masinasse ja saad unenäolise servast servani kaadri. Üritasin eile ka midagi sellesarnast sisse skänneerida ja see kõrvalolev pilt on siis parim, mida Epsoni odav-skänner andis.

Filmikaamera lõbu on ju alati selles, et sa kunagi ei tea, millise pildi sa kätte saad. Seda suurem lõbu on Holga puhul, kuna välja võib tulla täielik “saast” või siis hoopis pärl.

Kõike muud kaasnevad saab lugeda lomography.com kodulehelt. Ja siin veel üks eraldi link Holga modifikatsioonide kohta.

Ropendage. See leevendab stressi ja väsimust!

Ropendamine on võimalus. Ropendamine on võimalus lasta aju lõdvaks ning käia korraks ära argipäevast ning tabudest. Viimasel ajal on nii, et kui moodustuvad erinevad seltskonnad, siis ropendamine on vastavalt seltskonna väsimus-, koosolemis- ja muudele astmetele vastav. Näiteks eelmisel suvel “Painaja” ajal oli ropendamine ikka väga hull. See olenes materjali sügavusest ja stiilist. Selle suve “Ronga” ajal oli ropendamine humoorikas. Hetkel on “Murdlainetuse” ajal ropendamine veidi nilbe. Kõik oleneb seltskonnast ning materjalist, millega tegeletakse. Aga ropendamine vabastab. Ropendamises on ürgset jõudu. Vanad eestlased ei kartnud ropendamist, vaid teadsid, et roppustes on vägi. Meesteseltskond ropendab teisti. Kui on kasvõi ükski naine seltsis, olgu ta nii oma kui tahes, ei ole ropendamine pooltki nii vägev kui ainult meestega. Eestimaa talves tulebki ropendada. See leevendab stressi ja väsimust. Ropenda üksi ja sõbraga. Ropp!

iTunes ennustab tulevikku

Kiusatus oli nõnna suur ja läbisin ka “testi”. Olen alati arvanud, et minu iTunes on erudeeritud ja mõistab mind. Ma ei pidanud ka ennustuste ja vastuste koha pealt pettuma. Ta on mul tõesti tark.

Daki juurest sai kunagi leitud selline asi, et lase suvalistel lugudel oma muusikakogust tulla järjest, loe sinna kõrvale antud küsimusi ja vaata, milliseid vastuseid need juhuslikult tulnud lood küsimustele annavad.

1. How am I feeling today? / Kuis ma end täna tunnen?
“Meest Kadriorus nähti. Udu” – iseenda luuletus. Loeb Ragne Pekarev (Luuletus sügisest, väga täppi)

2. Will I get far in life? / Jõuan ma elus kaugele?
“Tightrope ride” – The Doors

3. Where will I get married? / Kus ma abiellun?
“Lõbulaul” – Eriti kurva muusika ansambel

4. What is my best friend’s Theme Song? / Milline on mu parima sõbra tunnusmeloodia?
“Uni” – Ardo Ran Varres (Muusika Eesti Draamateatri lavastustest)

5. What is the Story of My Life? / Milline on minu elu lugu?
“Natalja tšarlston” – Ardo Ran Varres (Muusika Eesti Draamateatri lavastusest “Kuu aega maal”)

6. What was Highschool like? / Milline oli minu jaoks keskkool?
“Seltskonna mäng” (final) – Eriti kurva muusika ansambel

7. How can I get ahead in life? / Kuis saan ma elus edasi?
“Vaikus” – ans Andur (Tunneta vaikust enda sees, sa peatu hetkeks oma teel, kuulata vaikust veel)

8. What is the best thing about me? / Milline on minu parim omadus?
“Sulguv silm” – Eesti keeled

9. What is today going to be like? / Milline saab tänane päev olema?
“Ise loom” – Tõnis Mägi (Kivi kukkus voodisse, aeg seisma jäi. Inimloomus kivines…)

10. What is in store for this week? / Mida pakub käesolev nädal?
“Kollane” – Kärt Tomingas

11. What song describes my parents? / Milline lugu kirjeldab mu vanemaid?
“Kes kellega käib” – Ruja ( 🙂 )

12. To describe my Grandparents? / Aga milline kirjeldab vanavanemaid?
“Lunastus” – Sven Grünberg

13. How is life going? / Kuis elu läheb?
“Ootus” – Liisi Koikson

14. What song will they play at my Funeral? / Millist lugu mängitakse mu matustel?
“L’absente” – Yann Tiersen (Mõnus. Aga liiga kurb, pisarakiskuja…)

15. How does the world see me? / Kuis näeb maailm mind?
“andruse tagasitulek” – köök

16. Will I have a happy life? / On’s mu elu õnnelik?
“Eine murul” – Olav Ehala ja Kiigelaulukuuik

17. What do my friends really think of me? / Mida mu sõbrad minust tegelikult arvavad?
“Unelaul” – esitab Laura Peterson (Ära nuta lapsukene, ammu enne sinu sündi on kõik nutud nutet maimukene… Kui su jalgades on jaksu, ja sa rändad metsa poole… Ära mine lapsekene, ära mine üle mere, kergem on meil kannatada üheskoos)

18. Do people secretly lust after me? / Kas inimesed ihalevad salaja minu järele?
“Do Your Thing” – Basement Jaxx (Väga ihal lugu…)

19. How can I make myself happy? / Kuis saan end õnnelikuks teha?
“Wake up” – The Arcade Fire

20. What should I do with my life? / Mis peaksin oma eluga pihta hakkama?
“we have the map of piano” – Mum

21. Will I have children? / Saan ma kunagi lapsi?
“Ramblin man” – Lemonjelly (Mees kes reisib palju ringi…)

22. What is some good advice for me? / Hääd nõu mulle?
“Grace Kelly Blues” – Eels

23. How will I be remembered? / Kuis mind mäletama jäädakse?
“Teater 2 (Teater on läbi)” – iseenda laul ja esitus (Silme ees pilt, kuidas lavapeal sina, ütlesid välja üht rõhku. Teater on läbi ja tühjaks jäänd saal, täna siin piisavalt oldud. Siiski mu mõtetel teistmoodi kaal, kuigi see pidevalt kordub…)

24. What is my signature dance song? / Milline on minu tantsulugu?
“Laura” – Scissors Sisters

25. What is my current theme song? / Milline on mu praegune tunnusmeloodia?
“Fat Bottomed Girls” – Queen

26. What does everyone else think of my current theme song is? / Millise arvavad kõik teised minu praeguse tunnusmeloodia olevat?
“Need to Shout” – Architecture in Helsinki

27. What type of men/women do you like? / Millised mehed/naised mulle meeldivad?
25. lugu Veljo Tormise “Pulmalauludest”

Mis on parim töökoht, kus palka ei maksta?

wikipedia.pngMinu meelest on parim palgata töökoht ikkagistki ikkagistgi (?) ikkagi eesti keelse eestikeelse Vikipeedia toimetaja. Istud rahulikult oma kodus, tinistad veini, lased elukaaslasel raamatukogust artikleid koguda ning kirjutad vaimustavalt sisukaid artikleid kummalistest asjadest. Eksole… ja palka ei saa… aga süda on rahul ja naeratad lahkelt neile tuvidele, kes kõõrdis silmadega sinu veinipokaali poole vaatavad.

Eesti keel ilusamaks!

Lõpeks sain ma ennast sinnamaale, et sain oma väikese lisahuvi vormistet. Eesti keele uuendamine ja ilusaks muutmine olgu siitpeale meie eesmärk. Alustuseks võiksime sõnale ‘blog’ otsida eestikeelse vaste. Ja siis hakata seda üheskoos levitama. Iga huvitatud inimene võiks täna/homme oma veebipäevikusse lisada selle lingi: Sõnale ‘blog’ eestikeelne vaste!.

Siis, kui sellega oleme hakkama saanud, siis liigume uute ja veel suuremate ülesannete juurde. Esialgu, otsigem koos sõnale ‘blog’ eestikeelne vaste ja hakkame propageerima!

Panso pidu on ukse ees, koputab teine

Kuse ja õllehais evib pubisi. Omab ja levib. H�marates koridorinurkades ohkavad noored inimesed oma �ngi ja kurba suhtumist elu sisse. Nad ei teagi, mida nad t�pselt tahavad ja sellep�rast kirjutavad imelikke lauseid. Tahavad kihutada v��raste autodega m��da linna, kiirelt kiirelt, hoomamata �mbrust, nii et k�ik sandistub. Nad suhtuvad imelikult teineteise ja elu sisse.

T�na on Panso pidu. Igaaastane talvefantaseerimine alkoholi ja tunnete teemal. S�gise l�pu algus. Keegi meist saab t�na p��le “Kirsiaia” etendust preemia. Siis hiljem on rongk�ik l�bi linna ja h�marate Toompea koolilagede all, v�lvkaarte all, sigaretisuitsus ja �lle- ning konjakihaisus pidu varajaste hommikutundideni. Vihma ei saja. All-linn h�mardub ja keegi h��ab punaselt katuselt kellelegi h�vasti. Lehvitab veel valge taskur�tiga j�rele ja nutab. Pilt s�idab aeglaselt l�hiplaanist �ldplaaniks ja linn kaotab oma isikup�ra, muutub �lepuudejakatuste tuledeklombiks.

René François Ghislain Magritte

Tähelepanek (14. oktoober 2007): Lingid enam ei tööta. 

Ma lubasin siin ühel päeval rääkida René François-Ghislain Magritte’st. Või õigemini sellest, mis on minul René Magrittega. Meil oli keskkoolis 20. sajandi kunstiajaloo teemaline loengusari. Õetaja Tiina Meeri. Selline lisatund, vist teisipäeva õhtuti käidi peale tunde koos ja hämarpimedas ruumis slaidiaparaadi surina saatel, kunst tuli kätte. Ja siis kui ühel päeval juhtus nii, et seinale projitseeriti Magritte õhkuahmima panevad pilvemaastikud, sürrealistlikud puurid, inimpilgud ja veatud maastikud, vigadega õigemini. Pärast oli ikka küll kohe nii, et ma ei olnud varem teadnudki, et midagi nii võimast on visuaalses pildis olemas ja mul käis pea ikka ringi kohe.

Näiteks vigased visuaalsed maastikud, mis asuvad niivõrd häirima, tekitavad kõhedust, et hirmus hakkab veidi. “Valguse impeerium” – väga müstiline koostöö valguse ja pimeduse vahel. Heleda suvetaeva all on pimedusse mattunud järveäärne häärber, kuhu tänavalamp heidab eriskummalist valgust. “Valepeegel” tekitab sees lihtsamast lihtsama maailmalõpu tunde. “Suvemarss” – kes seal on?. “Vägistamine” – räigelt ilus.

Ma isegi ei oska öelda, miks see kõik mind võlub tegelikult.

Meeldivaima hingeõhuga leht, mis internetis saadaval oli.