Rubriik: Film

Klass. Polnud varem näinud ja istusin juhuslikult televiisori ees. Väga hea film. Mul oli pärast väga kurb. Ma ei sure teie kiuste…

Tühja trammi kolisedes jõudsin eile hilisõhtul Kalamajja ning kuulasin tühjadel tänavatel “Sügisballist” tuttavat muusikat. Kokkuvõte tuleb nüüd pühapäevast ja esmaspäevast.

Pühapäev

“Ükskord”  17:00 Kosmos 1

Väga hea muusikaga film. Ja väga hea film. Lõpus plaksutasime kinosaalis käsi. Väidan julgelt, et nähtud filmidest parim. Lihtne ja siiras lugu. Võistlusprogramm peaks hoopis sellistest filmidest koosnema. Kes tahaks näha rumeenia filmi abordist? (Ma saan aru, et Euroopa parim film). “Ükskord” Euroopa parimaks filmiks hoopis!

“4 kuud. 3 nädalat, 2 päeva” 19:30 Vene Teater

Küsin veelkord: kes tahab näha rumeenia filmi abordist? Võibolla tõesti ainult filmikriitikud. Pikad igavad kaadrid ning aeglus ja tumedus. Näitlejatööd olid teises pooles huvitavad. Ei soovita. (Mis siis, et Euroopa parim film)

“Lask” 22:00 Vene Teater

Rahulik prantsuse filmike. Ei miskit erilist. Jäi Vene Teatri ekraanipimeduses liiga kaugeks. Miks sellised filmid võistlusprogrammis.

“Rahutud” 23:59 Kosmos 1

Ööfilmi kohta mõnus. Piisavalt jabur ja halvasti tehtud. Ülivägevad eriefektid ning arvutigraafika. Öösel vaatamiseks. Suht halb ja oma halbuses hea.

Esmaspäev

“Metsik graatsia” 18:30 Kosmos 2

Eelarvamustega filmivaatamisest sai tore elamus. Väga huvitav ja ilus-hea film. Veidi perversne aga väga heade näitlejatöödega ning  ilusa värviga. Hinne viis.

“Viimane armuke” 21:30 Kosmos 1

Prantsuse kostüümidraama. Ja jäägugi selleks. Hinne kolm. Kekspärane.

Täna ootavad ees veel kolm filmi. PÖFF!

PÖFFihunt on haaranud mind hambusse ja nõnda olen viibinud viimasel kahel päeval seitsmel filmiseansil. Eilne krõbe-libe talveilm on selle seitsme filmiga muutunud sulaasfaltiks ja mõned elamused on juures. Esiti võib tõdeda, et PÖFFi põhiekraan Vene Teatris on üsna teatraalne ning päris kinomõõtu välja ei anna. Filmiprojektor kiirgab vähe valgust välja ning ekraanikangas muudab poole pealt tooni. Lisaks ei ole see ka täismõõdus nauditav kinoekraan. Aga kes ütleb, et festivalil peab olema kõik viimase peal. Veidi lisab see tumedus isegi aegade romantikat ning iseloomu. Siiski jäid Vene Teatris nähtud kaks põhiprogrammi filmi keskmisele tasemele (mida oligi karta). Keskmisele tasemele siis minu maitse mõttes.

Kosmose suur kinosaal pakub enim naudingut. Suur ja võimas ekraan väga hea heliga teeb ka keskpärasema filmi nauditavaks. Ja hea on, et sääl nähtud filmidest kaks olid muusikast üle valatud ning helisüsteem paitas kõrva. Kosmose väike saal on väiksuses tore ja teeb sellise underground tunde. Ülejäänud kinosaale üritame nädala jooksul vaadata.

Väike ülevaade nähtud filmidest ka.

“Nimekaim”

India ja USA koostöö. Kosmose suurel ekraanil. Seitsmest nähtud filmist parim. Suurepärase muusika ja muusikaruumi kasutusega. Väga hea näide, kuidas kinosaali kümned kõlarid saab filmi hüveks tööle panna.  Ilusa kaameratööga rahulik perekonnalugu. Õnnelik ja rahulik. Kinos hea. Televiisori kohta ei tea.

“Päevad ilma armastuseta”

Belgia. Mõnus komöödiline atmosfäär Kosmose väikeses saalis. Film sõprusest ja vastab täpselt sellele, mis kinokavas lubatud. Laupäevase päeva teine punkt täidetud. Esimeseks siis perekonnalugu, teiseks sõprusest ning kolmandaks jääb oodata armastusest.

“Kahetsuseta”

Rahulik ööfilm piltpostkaardi sarnase 70ndate värvigammaga. Hea lõpuga lugu ja mitte midagi erilist. Näitlejatööd saavad kiita ning ootamatuid kaadreid on ka.

Pühapäevased filmid jäävad esmaspäevaks kommenteerida. Öö on ammu ja uni tuleb.

Just praegu käib ETVs “Vastutuulesaal”. Peab tõdema, et see on ikka üits väega hää eesti dokumentaalfilm. Nägin seda mõnda aega tagasi DVDl. Väga hea muusika ja montaažiga ja režiiga.

Õhk pealinnas on hall ja majad ning inimesed on veidikene räämas. Just samuti nagu eilases kinofilmis, Sügisballis. Eilne kinokülastus osutus mõnusaks fotovaatamiseks hea muusika ja mõne toreda nalja saatel. Filmi selles filmis väga ei olnud, või oli – aga visuaalne film. Sisulist ning hingepuudutavat selles ei ole. Sügisball ongi pealinna sügis, sünge ja veidi üle romantiseeritud – meeletult ilusate kaadritega, heade näitlejatöödega ning kõigega. Film on hästi tehtud ja hea, aga hinge ei lähe. Viimasel ajal tehakse väga vähe asju, mis hinge lähevad. Mis puudutavad ja jutustavad. Viimati oli selleks teatrilavastust “Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4”.

Ja lisamaiusena lisan siia Kaarel Nurga fotolingi, et visualiseerida seda fotovaatamise filmi. See on ilus pilt.

Tere!

Nagu selgus äsjasest vestlusest pildjardilaua ümber, oli eilne õhtune Taani film üks viimase aja parimaid. Väga head näitlejatööd ja hea taani huumor. Seega ma pean tunnistama, et enamuse arvates oli tegemist super filmiga. Seda kinnitavad ka kõva käega lavastajad ning teatri tippnäitlejad. Huvitab mind ainult see, miks mulle see kaamosena tundus. Teised leidsid filmil olevat väga hea ja täpse lõpu. Ma seedin seda veidi.

Lugupidamisega.

Vaadanuna täna ära veel ühe ETV teisipäevase väärtfilmi, olen üsna veendunud, et kaamost kurku toppides üritatakse mind  enesetapule sundida. Viimase mitme kuu jooksul ei suuda ma meenutada nähtud filmidest ühtegi positiivset või neutraalset. Dokfilmidest rääkimata. Alati läheb peategelasel üha kehvemini ja lõpuks on kõik rentslis. Vähihaiged mehed. Näljased inimesed. Kurvad püssilasud, aju välja.

Teen ettepaneku vahelduseks miskit kevadisemat näidata. Teen ettepaneku võtta ära võrdusmärk väljas oleva ilma ja teles oleva filmi vahelt. Teen ettepaneku olla lihtsam. Näiteks “Billy Elliot” on hea film.

Igal juhul on hea ravi pärast “väärtfilmi” Kanal 2 pealt “Sõbrad” . Hoidke üksteist. Armastage üksteist. Veel on vara kuul pähe lasta.

Vahepeal vaadatud filmidest soovitan kindlasti “Capote” (imdb) ja “Brokeback Mountain” (imdb). Mõlemad vähemtraditsioonilised ameerikad. Capote näitlejatöö paneb ihu kihelema erutusest ja BM lisab sinna kõvasti visuaalsust ning loo jutustamise selgust. Alati tasub ehku peale ka  midagi vaadata. Üks või teine halb film võib hoopis mõne hea idee anda.