suvetume kurbus (laulaks lana del ray tõlkeversioonis loost “summertime sadness”). karge kevadeootus

sebi endale biit sisse
on kevad kohe ukse ees
eile öösel õitses viadukti juures esimene puu
ma ei tea, mis see oli, aga ta lõhnas nii, nagu sa tead et tuleb aeg
kus isegi õite lõhn võib rebida su emotsioonid koseks
sigarett sigareti järel mõrudat õhtut kopsudesse
soe kollane vein, punaseks külmunud sõrmed
nad tõepoolest istusid seal ja rääkisid elusid pooleks
mitte enam noored
kolmekümnendate alguses
aga see õite lõhn, mis raudteeäärest linnaparki libises
lubas suuri aegu
tõmbõmm, tõmbõmm, hüppavad üles ja alla
jump-jump-jump-jump-jump-jump-jjjjjjjjjump!
käed raagusrohekatesse okstesse
jalge all puust punane pink
sest et on õhtu, kus hüpatakse oma elu tantsus
on õhtu, kus pargipingi külm ja pluss kolm
poevad naha vahele
veel kollast valget veini ja korraks on selgus
keerake muusika põhja
volüümi, volüümi! volüüüüümi!!!
kevad tuleb ju, kas te ei näe
kolmkümmend ja kevad
pluss kolm ja kevad
siis me tulime kaheksakesi
panime linnapargi nurkadesse hiigelsuured kõlarid
põmm põhja ja pargitiigi vesi sai lained sisse
selle pilli nimi on elektroonika
selle tunde nimi on emotsioon
selle aja nimi on kevad
nad veel tulevad, need suured ajad
kus armastus rebib sind õhku
tal on punased püksid
ja veidike suva
ja see sulle meeldibki
liiga enesekindel
nagu me ise kunagi kui olime kaheksateist
ja arvasime teadvat vastuseid kõikidele elu küsimustele
kaheksakesi
tantsisime puudele lehti külge
aeledes aprillimärjas kollakas murus
kuidas sa nimetad seda tunnet
mille nimi on tants ja ausus ja ootus
ja usk ja iha ja lootus
ja rõõm ja teadmatus
kuidas sa nimetad seda kevadet
kui sa oled kolmkümmend
kohe kukkumas kolmekümne ühte
ja su nimi võiks olla Van der Tuul
kaheksakesi
kõik ümber kolmekümnendate
nagu käes oleks elu parim aeg

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga