Minu toas on Eesti mets

Selle ühe atmosfäärihetke nimel. Elame.
Kui oled saabunud koju kell viis õhtul, maganud kuuest kaheksani, ärganud mingisse hullumeelsesse ajatusse õhtusse, aru saamata, mis aeg, mis ajastu või kes sa ise oled, vaadanud arvutist järgemööda komöödiaseriaali osi, keetnud boršisuppi, tormanud telefonikõne peale nurgapoodi õlut ja mannavahtu ostma ja kütnud kella üheksast alates kolm tundi sauna. Siis on kesköö ja su korterisse sajavad sisse Karamazovid, soomlased, eestlased, nad on saunas, su laua taga ja su südames. Ja kolmetunnise vestluse järel lähed lõpuks ise alla keldrisse sauna, istud üksinda laval, higistad, viskad leili, vihtled ja seisad jahedas mürkrohelises sadavas sügiseöös. Aias on september ja suvi on läbi, sest minutitega hakkab külm, vihmamärg rohi põletab jalataldu. Ümberringi on naeru, sigaretisuitsu, purjus inimesi. Oled ise joonud vaid piparmünditeed ja mineraalvett, seda kainemalt jõuab kohale kogu atmosfäär. Enne sauna minekut lugesid heale sõbrale ja heale soome lavastajale ette katkendeid oma juttudest. Siis tuled saunast, tuled lavalt, astud oma vaiksesse korterisse, kus põlevad küünlad, kus suitsetatakse pliidi kohal, kus laud on täis punase veini klaase, kus K. istub pliidi ääres ja L. lebab diivanil kerra tõmbunult, paned kõlaritest mängima looduse ja kui K. küsib, mis asi see on, siis vastad: “Estonian Woods”. Akna taga sajab vihma, kuuled läbi aknaklaasi vihmapiiskade kolinat kõnniteele, toas on vaikus, küünlad põlevad hääletult ja kõlaritest kostab Eesti mets. Korraga purskate naerma ja andute atmosfäärile.
Lahkudes suudleb K. sind otsaette ja L. kallistab rohkem kui 10 sekundit.
Kell on neli hommikul. Pole aega, taju ega reaalsust.
360 kraadi raadiuses minu ümber sajab vihma.
Kõlaritest tuleb Ronk, Corvus Corax.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga