On ilusaid asju ja tegusid

Eile oli väga tore päev. Linnateatri Teatrisõprade klubis rullus lahti killuke ajalugu ning meenutusi. Näitlejad lugesid lõike raamatust “Portreed minus ja minu ümber” ning Lea Tormis meenutas Voldemar Pansot. Vaatasime filmi, põletasime küünlaid ning lürpisime kohvi. Täna on Voldemar Panso 88. sünnipäev. Sel puhul antakse välja Panso preemia Lavakunstikooli vanema kursuse üliõpilasele. Koristan korterit, lähen seitsmeks teatrisse ja siis õhtul Panso peole.

Linnateatris loetakse Pansot

30. novembril on legendaarse lavastaja, näitleja ja õpetaja Voldemar Panso 88. sünniaastapäev.

29. novembril loevad kell 14 Linnateatri näitlejad teatri-ja kirjamehe raamatut “Portreed minus ja minu ümber”. Õhtu toimub Linnateatri Teatrisõprade klubis, Lai tänav 23.

Tavaliselt räägitakse Pansost, kui karismaatilisest teatritegelasest – meie keskendume kirjasõnale, et meenutada teda, kui sädelevat sulemeest.

Oma mälestusi jagab teatriloolane Lea Tormis, kellel on olnud õnn Pansoga koos töötada.

Piletid hinnaga 25 krooni on müügil alates 21. novembrist Linnateatri kassas (Lai tänav 21) ning tund enne algust koha peal.

Kadri jooksmine. Eelnev aeg. Ahjaa, esietendus on väljas.

Pikalt kirjutamisega on probleeme. Seega rohkem mikroplogin. Aga tänaõhtune Kadrijooks oli väga värskendav ja rõõmu toov. Sumpasime koos Riina ja Tõnniga Pelgulinna ning Kalamaja lumes. Üllatasime sõpru. Kogusime mälestusi ja mandarine ja šokolaadi. Üllatasime lapsi ja vestlesime taksojuhtidega. Õhtule eelnev Teatriliidu peakoosolek oli sisutihe ja kokkuhoidev. Sealt oli rõõm tulla. Hilisõhtul mängisime veel teatridirektori juures uut lauamängu “Kalevite Kants”. Oli lapselik ning tore. Lumi on ilus. Palun jää veel.

Siis vaikivad kõik mõtted… Pärt Uusbergi koorimuusika

5. novembri õhtupoolik viis mind kella kuueks Rootsi Mihkli kirikusse. Tallinlasena, nagu ma olen, polnud ma kunagi selles kirikus käinud. Palju oli noori kogunenud. Kõik olid kuidagi elevil. Ja siis rullus meie ees lahti hämar-vaikne koorilaul ja kõik oli kuidagi sõnadega seletamatult ilus. Vaikuse hääl kumises kirikus ja pääs ning Pärt Uusbergi koor ja koorilaulud eesti luuletajate tekstidele ning kirikutekstidele mõjusid väga mõtisklustesse viivalt. Need mõned mustad sopraninoodidki ei hajutanud lumma. “Siis vaikivad kõik mõtted…” oli väga hea mõtsiklus ja süvenemiskontsert. Au Pärdile, kes on kuidagi õige. Vaikne ja hea muusika on kuidagi õige. Ma ei armasta enam diskot.